Metskurvitsa loendused

Metskurvits on suurema osa ajast peidulise eluviisiga lind. Kevadise mängu ajal muutub ta just õhtutundidel häälekaks ning näitab end meeleldi. Metskurvitsa sirgjoonelist lendu saadavad häälitsused, mis algavad justkui krooksumisega ja lõpevad kõrge "piitsalöögiga".

Metskurvitsa loendust on hea teha kohtades, kus võib eeldada aktiivset mängu ja kus avaneb veidi laiem vaade (raiesmike ja noorendike servad, suuremate sihtide ristumiskohad). Loendusperioodiks on 25. aprill kuni 10. mai, mil kurvitsad on eriti aktiivsed. Loendust tuleb teha valitud punktis kella 21.00-22.30.

Metskurvits pesal. Foto: Ainar Õisnurm.

Metskurvitsa arvukust on tavapäraste võtetega keeruline hinnata, sest mängulend toimub üle suure ala ning sugugi mitte mööda püsivat trajektoori. Kui lähestikku pesitseb mitu paari, siis omandab territooriumi markeerimine juba turniiri tunnused ning isased asuvad lennus üksteisega rivaalitsema ning väiksemale alale koondub lendama suurem arv kurvitsaid. Seepärast nimetatakse metskurvitsa mängulendu ka õhuturniiriks (erinevalt tedre või metsise mängust, mis toimub maas ja kindlapiirilisel alal). Kuna ühest punktist võib üle lennata mitu erinevat kurvitsat ja me ei tea, kes on kes ja kui mitu korda neist keegi lendu sooritas, räägitakse selle loenduse puhul kontaktidest (üks nähtud või kuuldud metskurvits on "kontakt").

Kuigi metskurvitsa kui atraktiivse jahilinnu arvukus on nende põhilistel talvitusaladel Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal, Briti saartel ja Itaalias viimase 30 aasta jooksul langenud umbes kolm korda, oli meie kohaliku populatsiooni seisund veel 15 aastat tagasi üllatavalt stabiilne. Kuidas läheb aga metskurvitsal nüüd, seda saab meie oludes hinnata vaid kevadise mängulennu seire abil.

Metskurvitsate loenduse koordinaator on Jaanus Aua (jaanus.aua@gmail.com).