Veelindude toitmine

Talvel tunnevad inimesed muret veelindude pärast, kes viimasel vabal veelaigul paigal püsivad ja enam toitu ei leia. Et selliseid olukordi ei tekiks, tuleb meelde jätta olulised reeglid.

  • Kuni meri on lahti, ei tohiks mingil juhul luiki ja parte toita.
  • Toitmisega paigale jääma meelitatud veelinde ohustab nälg, külmumine, röövloomad ja haigused.
  • Sai ei ole linnutoit!
  • Kui linnud on tõesti hädas, helista keskkonnainfo lühinumbril 1313.

Toitmise tõttu paigale jäänud kühmnokk-luiged Tamula järvel. 
Foto: Margit Midro

Enamasti jäävad talvel asulatesse kühmnokk-luiged ja sinikael-pardid, kes on meil pesitsejad ja läbirändajad. Osa linde jääb ka talvituma, otsides toitu madalast rannikuveest ja/või muudest lahtistest veekogudest. Kui need jäätuvad, liiguvad linnud lahtise veega mererannikule või lendavad kaugemale edela või lõuna poole.  Looduslikes tingimustes ei ole veelindudel talvist nälgimist karta. Veekogude külmumisel jäävad nad paigale enamasti seal, kus inimene on neid toitnud.

Sellistes koondumiskohtades võivad levida haigused. Nälginud linnud meelitavad kohale vaenlasi (teised linnud, rebased, koerad) ning on neile kergeks saagiks. Jääl või maal ööbima sunnitud veelinnud külmuvad sageli kinni või hukkuvad külmas. Kuna inimeste toodava toidu napsavad enamasti kõige tugevamad, jääb enamik linde sellistes kogumites toidupala lootuses nälga.

Eriti oluline on meeles pidada, et sai ei ole linnutoit. Sai ei sisalda lindudele vajalikke vitamiine ega mineraale ning võib põhjustada hoopis tõsiseid tervisehädasid. Näiteks loomaaias toidetakse veelinde tasakaalustatud toiduga, kuhu kuulub värske salat, riivitud juurviljad jms. Seega teeb vabalt elavate veelindude saiaga toitmine neile kahju. Kui linnud on tõesti hädas, siis tuleb pöörduda spetsialistide poole.